Minu eelarve näidis ja lühidalt sellest, kuidas kogu oma rahaelu excelisse ära mahutada


Janar / 08-02-2015

 

Eelarvega on võimalik omada täit ülevaadet oma rahaasjadest. Selle olemasolu on minu jaoks tänapäeval sama oluline, kui näiteks valgusallika olemasolu pimedas ruumis või kaardi olemasolu võõras kohas. Kuna mu rahaasjad on põhjalikult kirja pandud, siis ma saan igal hetkel täpselt aru, mis järjel ma oma eluga olen – kas ma pigem oman varasid või olen hoopis miinustes, mida omale hetkel lubada saan, kuhu ma tulevikus rahaasjades jõuda soovin ja mida ma õiges suunas liikumiseks tegema peaksin. Eelarve õige kasutamine välistab üle oma võimete elamise, mis tähendab seda, et ma ei kuluta kunagi rohkem kui teenin. Eelarve abiga elan ma täna suuresti isegi alla oma võimete. Alla oma võimete elamine selles kontekstis tähendab seda, et ma ei raiska oma sissetulekut pillavaks elustiiliks. Kasutan vaid teatud osa sellest, et normaalselt ära elada ja ülejäänud osa investeerin. Jaak Roosaare on välja toonud 50% klubi (http://roosaare.com/50-klubi/). Need, kes end 50% klubi liikmeteks peavad, investeerivad poole oma igakuisest sissetulekust. See on ülim pingutus ülima eesmärgi nimel ja ma mainin sellest paari lausega siin ainult sellepärast, et see põimub natukene eelarve teemaga ja mina olen enda jaoks sellise väljakutse väikse möendusega vastu võtnud. Möenduse all pean ma silmas seda, et kogu 50% ma ei paiguta aktsiatesse ja muudesse sarnastesse vahenditesse vaid kogun tulevaste investeeringute jaoks (näiteks kinnisvara soetamiseks, mõne ettevõtlusidee käivituskulude jaoks jne). Loodan, et see annab teistele lihtsalt mõtlemisainet. Sellega alustamine on raske ja minu jaoks oli seni võimatu kuni ma omale eluks vajalikke asju veel hankisin, aga pärast alustamist muutub see ajas üha lihtsamaks, sest mida suuremaks muutub igakuine sissetulek, seda rohkem saab ka enda peale kulutada. Ühtlasi seab see väga tugeva motivatsiooni täiendavate sissetuleku allikate leidmiseks ja paneb põhjalikumalt investeerimisega tegelema. Sellisel kujul 50% klubis püsimine on minu teine eesmärk selleks aastaks. Ma ei hakka sellega seoses igakuiselt ühtegi rahanumbrit välja tooma vaid lihtsalt mainin, kas täitsin eesmärgi või mitte. Jaanuaris olin ma igatahes mõlema eesmärgiga kenasti plaanis.

 

Kui ma mõni aeg tagasi rääkisin eelarvest ja mis kasu see mulle tõi, siis nüüd lähen natuke sügavamale detailidesse. Selle postitusega kirjutan lahti oma näidiseelarve loogika ning viitan ka mõnele teisele eelarvele, mida võiks iseseisvalt uurida. Mainin kohe ära, et minu näidiseelarvet on võimalik igatepidi muuta ja kui plaanitegi seda püsivalt kasutama hakata, siis seda peakski kindlasti kohe algusest peale enda nägemise järgi muutma hakkama. Mina olen sellise ülesehitusega eelarvet kasutanud juba üle kahe aasta ja see töötab minu peal hästi. Sellepärast julgen seda ka jagada. Selle näidiseelarve põhifookuseks on kogumine, laenukohustuste kaelastsaamine ja investeerimisega väga minimaalselt alustamine, aga summasid muutes saab selle fookust muuta.

 

download

 

Nüüd oleks aeg kõrvale võtta minu näidiseelarve ja selle peal näpuga järge hakata ajama. Minu eelarve  loogika on küllaltki lihtne. Selles kajastuvad sissetulekud, kulud, vabad vahendid ja laenukohustused. Olen Exceli faili loonud 4 tab’i (jaluses). Nendest kõige esimene on eelarve (jooksva kuu oma), teises on erinevate kuude eelarved kõrvuti, kolmandas olen lahti kirjutanud laenukohustusi puudutava info ja neljandas olen lahti kirjutanud püsikulude kategooria. Esimeses tab’is ehk jooksva kuu eelarves on 4 tulpa, mille pealkirjad on oranžil taustal – sissetulekud, väljaminekud, vabad vahendid ja kohustused. Nende pealkirjade all on erinevad kategooriad, milles kajastub see, kuskohast raha tuleb, kuhu läheb, mis on hetkel kogutud ja milliseid kohustusi omame. Kategooriad on üks koht, mida igaüks enda vajadustele vastavaks peaks kohandama (neid saab kustutada, muuta või uusi allapoole juurde lisada). Kategooriate kõrvale tuleks jooksva kuu jaoks summad planeerida. Need leiab kas möödunud kuid analüüsides või need tuleks panna hinnanguliselt ja varuga. Tulevastel kuudel saab seda vajadusel väiksemaks korrigeerida. Iga kuu tuleks siis summad sinna käsitsi sisestada ja muutmise peale arvutatakse tulba pealkirjade kõrval kategooriate summad koheselt kokku. Tuleb kontrollida, et tulude ja kulude tulpade pealkirjade kõrval asetsevad summad oleksid omavahel võrdsed (sinise noolega märgitud) ning kui need seda ei ole, siis tuleb kulusid korrigeerima asuda, sest kõik sissetulekud peavad senditäpsusega olema kuludeks ära arvestatud.

 

Esimeses tab’is oleva eelarve põhjal tuleks jooksvalt ära täita ka teises tab’is selle sama kuu rida. Teise tab’i saavad aja jooksul kirja kõikide varasemate kuude eelarved, varasematest allpool on siis jooksva kuu eelarve rida ja kellel viitsimist, see võib jooksvast kuust allapoole ka tulevasi kuid planeerida. Nii jääb igast kuust maha ajalugu, mida saab hiljem analüüsida ja mille põhjal tulevasi otsuseid teha. On väga oluline, et enne iga uue kuueelarve tegemist saaksid kõik vanad numbrid esimesest tab’ist ka teise tab’i kirja pandud. Teine tab ei ole kohustuslik, aga annab minule igatahes väga palju juurde.

 

2014-new-year-cards-poker-game-gold-luxury-hd-wallpaper
Pilt internetist

 

Vaatame nüüd uuesti esimesse tab’i. Tulpade pealkirjade all olevaid kategooriaid võib ka eraldi tab’ides lahti kirjutada, kui kategooria koosneb erinevatest asjadest – näiteks püsikulud on eraldi tab’is lahti kirjutatud. Samamoodi võib lahti kirjutada ka näiteks auto kulude kategooria, mis võib koosneda liisingust, kütusest, kindlustusmaksetest jne. Mõnele sobib selline lähenemine, et kõik read on eraldi lahti kirjutatud, kuid teisele meeldib see, kui erinevad asjad on koondatud kindlate kategooriate alla. Mulle meeldib viimane, sest see aitab eelarve pildi kompaktsena hoida ja tõmbab koheselt häirekella, kui mingisse koondkategooriasse liiga palju olen panustanud. Jooksva kuu ja möödunud kuude numbrid olen teises tab’is värviliselt märkinud ja tulevased olen hallina märkinud, et neid oleks võimalik eristada. Tulevaste kuude ridasid  olen planeerimise mõttes paar tükki ette sisestanud kuna mulle meeldib neid ette prognoosida. Teises tab’i tabelis vasakult pool eelarve rea algusesse olen märkinud konkreetse kuupäeva, alates millest rida kehtima hakkab. Kuna minu palk tuleb iga kuu viimasel kuupäeval, siis mina olen perioodi alguseks määranud kuu esimese kuupäeva. See tähendab siis seda, et ma hakkan oma eelmisel kuul saadud palga eest alles järgmisel kuul elama. Tõenäoliselt võiks teistele perioodi alguseks olla määratud selline kuupäev, millal nemad enda palga kätte saavad või siis lihtsalt see kuupäev alates millest nad eelmist palka kasutama hakkavad. Nii tekib tabelis perioodilisus.

 

Vaataks korra kiirelt üle ka erinevad kategooriad esimeses tab’is tulpade all. Esimeseks tulbaks on sissetulekud ja sinna palgaks määrasin ma Statistikaameti kogulehelt Eesti keskmise kuupalga. Muude tulude alla ma midagi ei märkinud, aga sinna võib igaüks ükskõik millisel muul moel teenitud tulu sisestada (nt juhutööga teenitud tulu). Sinna tulpa sobiksid eraldi kategooriatena ka veel näiteks intressitulu, dividenditulu, müügitulu jne. Põhiline oleks see, et kõik sissetulekud oleksid sinna kirja pandud.

 

Järgmine tulp (väljaminekud) sisaldab endas kulude kategooriaid. Nagu enne juba mainisin, siis kõik sissetulekud peavad senditäpsusega kulude peale ära olema jaotatud ja kontrollida saab seda võrreldes tulude ja kulude tulba pealkirjade kõrval olevaid summasid, mis peavad olema võrdsed ehk mõlemad väljad peavad sisaldama sama summat.

 

Esimese kulu kategooriana olen ma väljaminekute alla märkinud püsikulud. Selle all pean ma silmas neid kulusid, millega tagatakse omale eluks esmatähtsad vajadused – eluase, elekter, vesi, küte, tööle sõiduks transpordi kuupilet jne. Need kulud on igal kuul enamasti kindlas suurusjärgus ja mina olen nad sinna kategooriasse üheks summaks kokku liitnud. Olen tabelisse loonud püsikulude tab’i, mille sees on kõik püsikulud eraldi lahti kirjutatud.

 

Püsikuludest järgmine kategooria on toit ja tarbekaubad. Sinna olen arvestanud toidu, hügieenivahendid, kodukeemia ja muud sellised tarbekaubad, mida poest ostan ja mida on samuti eluks vaja. Selle kategooria jaoks olen oma kodupangas ka eraldi konto loonud ja sellega eraldi pangakaardi sidunud. Nii on igapäevased väljaminekud ja muud suuremad väljaminekud üksteisest eraldatud. Iga palgaga kannan eelarves määratud summa antud pangakontole. Kui tegu on pere-eelarvega, siis vanemad saaksid sellise kontoga seotud kaarti ka omavahel jagada või sama konto kohta mitu kaarti teha (kui see pangas tehniliselt võimalik on). Kuidas leida see summa, mida sinna kategooriasse kuluna märkida? Mina leidsin selle nõnda, kui analüüsisin oma tarbimist. Mina kogusin paar esimest kuud kõik oma tšekid kokku ja tegin nende jaoks excelisse eraldi tab’i. Märkisin neid sinna igal õhtul ja vahel isegi kohe pärast poest tulekut. Juba esimese kuu analüüsi põhjal sain umbkaudselt aru, kui palju iga kuu kuluda võib ja sain selle abil tulevasi kulusi ette planeerima hakata. Täna planeerin ma seda kategooriat päevarahaga, mis jääb kuu lõikes umbes samasse suurusjärku analüüsi tulemusel leitud summaga. Selles tabelis on toidu ja tarbekaupade peale arvestatud 5 eurot päevas. Kuna veebruaris on 28 päeva, siis summa tuleb 140 eurot. Kõik mis selles kategoorias kulutamata jääb oleks mõistlik suunata kogumiseks või investeerimiseks.

 

Järgmise kategooriana olen välja toonud kurikuulsa auto kulude kategooria, millest ma juba ühe postituse all kirjutasin ja siin sellest pikemalt rääkima ei hakka. Sellest järgmisena on laenud ja järelmaksud. Mina märkisin sellesse kategooriasse kõikide finantskohustuste kuutasud ja kirjutasin need veel eraldi tab’is koos laenujääkidega lahti. Laenujäägid tõin välja ka esimeses tab’is kõige parempoolsesse tulpa, sest laenujääke nähes tekib hasart need laenud kiiremini välja maksta. Ka sellest ma juba kirjutasin, kui kuidas laenukohustustest järgemööda lahti sain, seega sellel praegu samuti pikemalt ei peatuks.

 

Kuigi mul tervis on üldiselt heas korras, siis eraldi kulu kategooriana hoian ma tervise raha. Seda sel põhjusel, et Eesti haigekassa ei kompenseeri paljusid kulusid, kasvõi näiteks enamikel juhtudel täiskasvanud inimese hambaravi. Samas aeg-ajalt tuleb hambaarstil ikkagi käia ning lasta kõik üle kontrollida. Selle eest tuleb maksta visiiditasu ja kui on vaja ravi teostada, siis ka selle eest tuleb tasuda. Visiiditasusid, ravimite soetamist ja ravikulusid on seega võimalik antud rahast tasuda. Seda kategooriat on mõistlik hoida täpselt nii suurena, kui selles reaalsed kulud on, et ei tekiks ülerahastatust. Ülerahastatud raha võiks hoopis mujale suunata, näiteks mõne laenu väljamaksmisesse, kogumisse või investeerimisse, sest äärmuslike juhtumite korral saab kasutada tagavararaha, millest on järgmisena juttu. Teatud puhkudel saab umbkaudselt aimu, kui palju peaks iga kuu tervise peale kulutama. Näiteks hambaarsti juures koostatud raviplaaniga pannakse paika see, kui tihti arstil käima hakatakse ja mida selle aja jooksul ära tehakse.

 

Mõistlik oleks luua ka mõni kategooria kogumise jaoks. Esimese asjana hakkaksin mina omale tagavara raha mustadeks päevadeks koguma, mida kasutan ainult hädajuhtumite korral. Hädajuhtumi all pean ma silmas õnnetusi, ekstreemseid vältimatuid väljaminekuid, töökaotuse korral sissetuleku ajutist asendamist (et elu saaks elatud ja laenumaksed makstud). Möödunud postituses kirjeldasin Dave Ramsey beebisamme. Tagavararaha all pean tema plaanis silmas samme 1 ja 3 (emergency fund). Esimese sammuna tema plaani järgi võiks eesmärgiks seada koguda tagavara raha summaks kokku näiteks tuhat eurot ja tõsta see ilma kaardita kontole. Kui teine beebisamm tema plaanis on ka tehtud ehk kõik laenud tasutud, siis võiks tagavara rahaks koguda summa, mis aitaks töökaotuse korral 3-6 kuud ära elada (tõenäoliselt leiaks uue töö kiiremini, aga parem teatud varu selle jaoks hoida). 3-6 kuu kulud saad kokku arvutada, kui liidad eelarves kokku püsikulud, toidu ja tarbekaupade kulud ja muud esmatähtsad kulud (ilma milleta ära ei ela) ja korrutad selle siis 3 kuni 6 kuuga.

 

Fakt on see, et riided kuluvad ja aeg-ajalt on vaja uusi osta. Seega mõistlik on nende soetamiseks raha eraldada. Riiete ostmise planeerimiseks lõin eelarvesse eraldi kategooria.  Hea on näha seda konkreetset summat, mille ulatuses saab käesoleval kuul endale väljaminekut lubada või kõrvale panna. Kui summa on silme ees, siis ilmselt raha nappusel väga kergekäeliselt suvalisi ürpe enam ostma ei rutata (selliseid, mis nagunii kappi seisma jäävad ning mis hiljem ära visatakse) vaid mõeldakse ostud põhjalikumalt läbi.

 

Kino-, teatri-, klubipiletid, kokteilid klubis jms maksavad ohtralt ja mõistlik oleks nende jaoks raha eraldada. Neid asutusi tuleks külastada vastavalt oma võimalustele. Sel perioodil, kui üritatakse laene kaelast saada, võiks seda kulu suhteliselt madalal hoida. Noorel inimesel on see kindlasti must-have kategooria eelarves.

 

Olen eelarvesse loonud ka reisimiseks raha kogumise kategooria. Selle eesmärk on koguda kogu reisiga seotud kulutuste jaoks raha ette, kaasaarvatud sularaha, mida reisi jooksul saaks kulutada. Minu meelest üks absurdsemaid asju on osta reise järelmaksuga ja reisides väljaminekuid teha krediitkaardiga (raha laenates). Võib-olla on see minu isiklik kiiks, aga ma lihtsalt ei saa sellest aru. Autot laenuga ostes jääb vähemalt mingisugunegi vara, mida saab vajadusel hiljem müüa, kuigi selle väärtus ajaga kahaneb ja sellega kaasnevad püsikulud. Reisimine on aga pigem luksus ja erinevalt autost on see lihtsalt puhas kulu, sest sellest ei jää järgi materiaalset väärtust, mida hiljem rahahädas saaks realiseerida. Ma saan aru, et reisimisest tekivad mälestused, moraalsed väärtused jne, aga seda tasub põhjalikult ette planeerida ja selleks pigem ette koguda. Vastasel juhul elaksin üle oma võimete.

 

Ühe natuke erandliku kategooriana lõin eelarvesse „Kogumine suuremaks väljaminekuks“. Kellel on järelmaksud või laenud kaelas, võiks sellist rahaga eelisjärjekorras oma jääkide väljaostmiseks koguda. Kuna mul neid enam kaelas pole siis tänapäeval hoian ma sellist kategooriat oma eelarves teise eesmärgiga. Ma ei armasta järelmakse vaid armastan suuremate ostude eest sularahas või deebetkaardiga tasumiseks ette koguda. Näiteks mingil hetkel on vaja välja vahetada külmkapp, pesumasin või mõni muu kodumasin, mis võib suvalisel hetkel üles öelda. Samuti on kasulik varakult uue telefoni, arvuti või mõne muu sellise tarbeeseme jaoks raha koguma hakata, sest nende soetamine sööb rahakotist üsnagi arvestatava summa ära ja tehnikavidineid tuleb nagunii aeg-ajalt uuendada. Mina uuendan telefoni umbes iga 2 aasta tagant ja arvutit umbes iga 3 aasta tagant, kui need muutuvad aeglaseks või nende tehnoloogia vananeb (ei ühildu enam teiste enimlevinud tehnoloogiatega). Kui ma tean, mis hinnaklassis seadme ma tulevikus ostan, siis ma saaksin välja arvutada, kui palju ma peaksin iga kuu selle jaoks kõrvale panema hakkama. Näiteks 700 eurot maksva iPhone ostmiseks 24 kuu pärast peaksin iga kuu kõrvale panema umbes 30 eurot (tehnikavidinate ostmisest kirjutan ma kindlasti ka tulevikus). Selline kogumine paneb ka ostetavate esemete osas rohkem eeltööd tegema ja väldib impulssoste. Seega lõpptulemusena aitab see omale soetada asju, mille järele tõsine vajadus on, mis edaspidi pidevalt kasutust leiavad ning mis kõrgema hinna tõttu eeldatavasti ka kauem kestavad.

 

Väljaminekute tulbas viimase kategooriana olen ma välja toonud investeerimise. Sinna olen ma kirjutanud summaks tühised 10 eurot (alustajale sobiks hästi). Eesti keskmisest palgast on see mikroskoopiline osa ja 12 kuud järjest seda eraldades oleks aasta jooksul investeeritud juba 120 eurot.  Uskuge mind, see aasta läheb ülikiiresti ja hea on aasta pärast mõelda, et investeerimise jaoks kasvõi sellinegi summa sai arvestatud.

 

Kolmandaks tulbaks esimeses tab’is ehk jooksva kuu eelarves on vabad vahendid. Need vahendid kogunevad erinevate kuude eelarvetest, seega on seal eelmistest kuudest kogunenud jäägid ja jooksva kuu eelarvest eraldatud summad. See plokk aitab kogumist motiveerida ja näitab ära, millal mingit suuremat väljaminekut on võimalik teostada.

 

Selle eelarve neljandas tulbas on välja toodud kohustuste jäägid kohustuste kaupa. Need on kirja pandud ka eraldi tab’is. Kuna ma olen kohustused kaelast saanud siis ma asendasin enda eelarves selle tulba hoopis oma varade ja investeeringutega. Neid on samuti hea silme ees hoida.

 

Nõnda sai lühidalt kokku võetud mu eelarve näidis. See pole kindlasti täiuslik, aga selline süsteem aitas vähemalt minul rahaasjad kontrolli alla saada. See ei tähenda seda, et nüüd igaüks peaks minu oma võtma ja seda kasutama hakkama. Tore oleks seegi, kui see andis kasvõi natukenegi aimu, kuidas eelarvet üleüldse koostada võiks ja eriti äge oleks see, kui te prooviksite seda ise täiesti nullist omale koostada. Minul vähemalt tekib ise tehtud asjadega erilisem side.

 

Lisaks soovitan uurida järgmisi eelarveid. Äkki saab ka nendest ideid:

http://rahafoorum.ee/eelarve_plank/ – Taavi Pertmani eelarve vorm

https://isepankur.wordpress.com/2014/06/28/kulueelarve-vorm/ – Tauri Alase eelarve vorm

http://www.haller.ee/blogi/materjalid/ – Aivar Halleri eelarve vorm

 

Kommentaarid



Lisa kommentaar