Esimene investeering Crowdestate’i ja mõned muud mõtteid


Janar / 25-02-2015

 

Pikk nädalavahetus on seljataga. Sain korraks maal käia ning aja maha võtta. Ühtlasi õnnestus ka paari teemaga tegeleda ja mõne asja peale mõelda. Mõnest neist siis allpool.

 

Mainin sissejuhatuseks kohe seda, et tegin oma esimese investeeringu kinnisvarasse. Küll väga väikse summa osas, aga tegin seda ühisrahastuse platformi CrowdEstate kaudu, mille raames oli seekord investoritel võimalik investeerida Toomresidentside projekti (Toompuiestee 13). Kohe peale investeerimiskutse saamist reede keskpäeval jäi silma see, et päris suur osa investeeritavast summast oli juba täidetud ja pea iga lehel tehtud klõpsuga see aina täienes. Seega pikalt aega mõtlemiseks ei olnud ja tegin andmetele peale vaadates koheselt kiire analüüsi, mille tulemusena otsustasin minimaalseima võimaliku summaga seekord kaasa lüüa, et protsessist üldiselt aru saada ja mingit kogemust omandada. Tahtsin tegelikult juba Raua tänava projekti investeerida, aga magasin tollal sobiva hetke maha (see investeering täideti kõigest 6 tunniga). Teatud sarnasused võrreldes Raua tn projektiga siin on, näiteks sama arendaja, finantseerimise eesmärk ja umbkaudselt finantseeritava summa suurusjärk. Projekti kirjeldusest oli võimalik välja lugeda seda, et teatud ettevalmistustega alustati juba 2014 lõpus. Märgitud oli ka see, et kui ka finantseeringut kokku ei saada, siis arendaja viib enda kapitaliga selle projekti nagunii lõpuni, aga finantseerimise eesmärk oli just omakapitali vabastada järgmiste projektide jaoks. Mulle meeldib selle arendusprojekti asukoht ja lõpptulemusi kujutatavad pildid on ka kenad, olgugi et need on illustratiivsed. Pakutav 12,26% tootlus aastas tundub arvestatav, mille raames oma sada eurot kaheks aastaks kinni panna, kuigi tuleb märkida, et 100’st eurost 4,94 läks teenustasuks, mida ei tagastata. Kui ma nendel momentidel lehel ringi liikusin ja jälgisin rahastatuse protsenti, siis märkasin, et sinna paigutati ikka päris erinevas suurusjärgus summasid – sadade, tuhandete ja kümnete tuhandete ulatuses. Lõpuks täideti 263 000 eurot 138 investori poolt.

 

commercial-window-tint
Pilt internetist

 

Hea tagasiside näidiseelarvele

Käisin hiljuti väljas ühe tuttavaga, kes oma eluga üsna hästi hakkama saab ja mu eelarve postitust lugenud oli. Ta tegi paar päris head märkust nii blogi, kui ka näidiseelarve kohta ning me rääkisime natuke nendest siis. Mõtlesin, et jagan ka teistega neid teemasid mõne lausega. Esiteks, näidiseelarves olin ma meelelahutuse peale märkinud kõigest 25 eurot kuus. Tundub raske ette kujutada, et sellest terve kuu ära elatud saab ja juba selleks hetkeks, kui me sellest rääkima hakkasime, olime me kahe peale sellel õhtul ära kulutanud ilmselt ligi 2 korda nii palju ja seega oli see päris naljakas teema, mis esile kerkis. Kuna ma ladusin näidiseelarvesse erinevaid kategooriaid ritta ja masinlikult sisestasin sinna ka numbrid, siis seetõttu tuli igasse kategooriasse ka nõnda väike summa. Eks selle näidiseelarve poindiks sai eelkõige kogumine ja säästmine (ja laenude kaelastsaamine) Eesti keskmise palga juures ja seejuures muid sissetulekuid omamata. Tabelis märgitud sissetulek, eesmärgid ja kohustused paraku piiravad natuke võimalusi. Sissetulekute suurenedes muutuksid ka kategooriates summad ja eks eelarve koostamise käsilevõtmine tähendabki suures osas seda, et lisaks sellele, et kuidagi saaks täna ära elada, soovib inimene tõenäoliselt ka oma sissetulekuid edaspidi suurendada. Eks laenude kaelastsaamise perioodil nagunii rahaga laiata ei oleks võimalik, aga summad tuleb siiski igaühel oma eelarvesse enda nägemise järgi sisestada. Selle kommentaari põhjal koostasin ma aga ühe teise eelarve näidise ja just sellistele inimestele, keda säästmine ja investeerimine ei huvita vaid kes tahab lihtsalt keskmise palga juures tavapärast elu elada, aga samas tahab ka teada, kui palju tal kuskile kulub.

Mittekoguja ja mittesäästja eelarve saab siit. Nagu näha siis söögi, meelelahutuse ja riiete peale on rohkem arvestatud.

Teine teema näidiseelarve kohta oli toidu ja tarbekaupade raha, mis oli märgitud 5 eurot päevas. Selle järgi väljas lõunatamisi põhimõtteliselt olla ei saaks ja kodukeemia soetamise kõrvalt saaks ilmselt tihti makarone ketšupiga süüa. Väga hea point taaskord, aga ma arvan, et mõni elab olude sunnil isegi vähemaga ära. See tähendab seda, et kõik ostuotsused mõeldakse väga põhjalikult läbi. Lihtne ei oleks see kindlasti, aga ühiskonnas on inimesi, kes ka miinimumpalga juures kuidagi hakkama saavad ja nendel kindlasti oleks nippe selle jaoks jagada. Ka siin seavad etteantud väärtused teatud piirangud ja sissetulekute suurenedes läheksid summad suuremaks.

 

Seda on ka mõni tuttav veel maininud, et ma kirjutan selles blogis vahel üsna elementaarsetest asjadest, aga seejuures väga lihtsate sõnadega. Tõepoolest. Siin on ilmselt mitu põhjust. Esiteks ma alustan teemade kirjutamisega täiesti algusest, et kõik, kes võib-olla muidu rahaasjadega sina-peal ei ole, saaksid teemadest aimu. Kui ma hakkaksin kohe liitintressist ja optsioonidega kauplemisest kirjutama, siis ilmselt mõned kukuksid kohe teemadest välja ja seda ma ei soovi. Teiseks olen näinud ja täheldanud seda, et üsna tihti lihtsatest asjadest rääkides võib inimestel erinev arusaam olla, seega miks mitte siis diskussiooni luua – äkki olen ka ise millestki valesti aru saanud ja hea kui mõni targem kommentaariga mind täiendab või parandab. Kolmanda asjana toon välja selle, et blogimine on minu jaoks väga uus nähtus. Ma pole seda kunagi enne teinud ja tahan seda hästi ning arusaadavalt teha.

 

 

Palju halvaks läinud investeeringuid mu Bondora portfellis

Vaatasin siis nädalavahetusel korra oma Bondora portfellile otsa. Kuna ma olen Bondoraga veidi jalga tulistanud, siis üldiselt ma sinna viimasel ajal väga peale ei ole pannud või olen pigem vähe pannud. Jalga tulistasin ma peamiselt enda rumalusest ja soovist rohkem riskida, aga natuke võib süüdi olla ka portaal. Nimelt 2014 kevadest suve lõpuni paigutasin ma sinna tavapärasest rohkem raha ja need summad läksid suures osas äsja tekkinud välismaistesse laenudesse, mis olid märgitud enamuses A1000 reitinguga, mis tollal tähistasid sisuliselt kõige parema reitinguga investeerimisvõimalust. Jah ma tean, alati on ka nendega olemas risk, aga kes oleks arvanud, et see risk nii suur on, et pea 30% portfellist nüüd võlgnevuses on. Kui ma nüüd nädalavahetusel neid laene läbi kammisin, siis nendest enamike kõrvale oli millalgi vahepealsel ajal tekkinud tähis HR, mis ilmselt viitab sõnapaarile High Risk või midagi sellist, sest eestikeelne kirjeldus viitas kõige kõrgemale riskitasemele. Kui ma oleksin tollal selle sealt kuskilt välja lugenud, siis oleksin ilmselt automaatpakkujaid kohe ümber seadistanud. Jääb mulje, et kuskil andmebaasis on nendel vanadel võlgnevuses olevatel laenudel küljes mingid väärtused, mille põhjal oleks juba tollal saanud seda HR tähist arvutada ja kuvada (sellele viitab see, et absoluutselt kõikidele portfellis olevatele laenudele on tähised tekkinud) ja see on minu meelest natuke fail, sest mõned investorid võtsid neid investeerimisvõimalusi ilmselt samaväärsetena Eesti omadele. Kui ma sirvisin raporteid, kus enda portfelli saab teiste omadega võrrelda, siis minu seis polegi kõige hullem. Kõige rohkem investoreid just sellist tootlust teenibki nagu mina (ca 25% kõikidest). Siiski jääb silma see, et koguni 6,9% kõikidest investoritest teenivad hoopis negatiivset tootlust ja nendest 1,9% teenivad koguni enam kui 25% negatiivset tootlust. Tõenäoliselt ei oma nad ka suurt portfelli, aga siiski, see paneb mõtlema. Panustan hetkel kogukondliku laenamise platformidest natuke rohkem Omarahasse ja MoneyZen’i. Kui Bondora portfelli aastane tootlus on hetkel 15,44%, siis Omaraha oma on 34,1% ja see kajastub hästi ka intressitulus, mida umbes sama suurte investeeringute kohta teenin.

 

 

Kas osta Apple aktsiaid?

Üks väike mõte, mis peast läbi käis. Olen plaaninud märtsis aktsiaid osta ja Tallinna Kaubamaja aktsiate kõrvale mõtlesin nüüd midagi muud osta. Miks mitte seekord siis midagi välismaist. Mu eesmärk on osta pikemaks perioodiks tugevaid aktsiaid, mis toodaksid ka dividende. Kuna ma jälgin üsna palju tehnoloogiavaldkonnas toimuvat, siis hiljuti on kõrvu jäänud üsna suur sagin Apple (NASDAQ:AAPL) ümber. Nimelt tegeleb Apple juba uue tootega või kavatseb sellega tegelema hakata, mileks võib olla elektriauto. Levis kuuldus, et võidakse Tesla ära ära osta, aga on spekuleeritud ka omaette auto loomist. Arvestades seda, et jaanuari lõpu seisuga oli Apple’l 178 miljardi dollari ulatuses vabasid rahalisi vahendeid, ei oleks see ju võimatu ja Tesla on praegu tipptegija elektriautode turul. Autot Apple’l samas uuesti leiutama poleks justkui mõtet hakata nagu kirjeldas Henrik Roonemaa Digitunni saates. Kes teab, igatahes oleks see suur uudis, kui kunagi autoga välja tuldaks ja see lööks tõenäoliselt aktsia hinna veel kõrgemale kuna autod on ühed kallimad tarbeesemed, mida inimesed oma elu jooksul tõenäoliselt soetavad. Teise asjana jäi hiljuti silma, et Fossil’i (NASDAQ:FOSL) aktsia kukkus kolinal 2014 neljanda kvartali oodatust kehvemate majandustulemuste tõttu. Kes ei tea, siis Fossil toodab paljude tuntud kaubamärkide kellasid, näiteks Burberry, DKNY, Emporio Armani, Armani Exchange, Columbia Sportswear, Diesel, Frank Gehry, Karl Lagerfeld, Tory Birch, Kate Spade, Michael Kors, Callaway Golf, Davis Cup, Marc Jacobs, Skagen Designs, Michele ja Adidas. Ühe spekulatsioonina selle kukkumise kohta käidi välja nutikellade pealetulekut ja Fossili strateegia puudumist 2015 aastaks selles harus. Tõenäoliselt on Apple ka neid selles valdkonnas juba pitsitamas, sest turule on Apple Watch tulemas eeldatavasti 2015 alguses, aga kära selle kohta tekkis juba 2014 aastal. Üldiselt on Apple suur ja innovatiivne ettevõte ja selle püsimajäämine pikemaajaliselt tundub üsnagi tõenäoline, aga samas ei saa välistada kunagi Nokia või mõne teise suure hiiu kukkumise stsenaariumi kordumist. Selleks oleks edaspidi muidugi äärmiselt passiivselt vaja turule reageerida, aga praegu on siiski Apple see, kes on minu meelest üks esimesi uusi trende turul tabama. Muidugi ütleks suur osa investeerimisega tegelevaid inimesi kohe seda, et ma magasin õige hetke aktsiate ostmiseks maha ja osta oleks tulnud enne jaanuari lõppu (kui eelmise aasta finantstulemused välja kuulutati). See on õige, aga mul ei olnud tollal lihtsalt piisavalt vabasid vahendeid ja aktsiaid ostes ei saa kunagi 100% ette aimata, kus suunas ja kui suurel määral need liiguvad. Pärast finantstulemuste kuulutamist jaanuaris on aktsia hind kerkinud ca 20 USD võrra aktsia kohta, mis selle aktsia niigi kõrge hinna juures on päris märkimisväärne tõus. Kuna mulle Apple tooted meeldivad, brandina nende kuvand meeldib, ma tunnen, et nad teevad innovatsiooni mõttes õiget asja ning kasvavad tulevikus veelgi, siis olen alati tahtnud tükikest sellest firmast omada ja siit ka see mõte siis. Ka teiste mõtted aktsiate soetamise teemal on oodatud, sest märts pole enam kaugel :)

 

08-2012-tesla-model-s-fd-1347336762
Pilt internetist (Tesla Model S)

 

Postituse lõppu mainin seda, et 25-nda veebruarini kella 18-ni on võimalik e-hääletada. Kuigi see on väga tüütu teema nii minu, kui kindlasti ka paljude teiste jaoks, siis ma võtan vaevaks oma hääle siiski kellelegi anda ja soovitan seda ka teistel teha. Ajakirjanikud on erinevates artiklites valimislubadusi analüüsinud, niiet tasub uurida või siis tutvuda valimisprogrammidega erakondade lehel. Mina lähtun oma hääle andmisel ettevõtjatele ja tehnoloogiasektorile antud lubaduste põhjal, sest need hoiavad meie majandust sisuliselt üleval, aga kindlasti ei saa mu häält kesikud.

 

 

Kommentaarid



Lisa kommentaar