Aastaeesmärkidest kokkuvõtvalt


Janar / 06-12-2015

 

Aastavahetuse lähenedes tuleks vaikselt selleks aastaks seatud eesmärke üle hakata vaatama. Kuigi ma näen juba ette ära, et ma kõiki seatud eesmärke täies mahus ei täida, siis mind lohutab see teadmine, et päris arvestatavas osas saavad need ikkagi teostatud. See on ka esimene kord, kui ma endale sellised eesmärgid sean ja neid ka avalikult jagan, mille progressi käib iga kuu blogi vahendusel mitu tuhat inimest jälgimas. 50% klubist olen alates septembrist tegelikult välja kukkunud ja olen olnud kuskil 40-45% peal säästude/investeerimise osas oma viimaste kuude sissetulekutest. Olen viimasel ajal natuke rohkem auru välja lasknud, sest mul on vahel halb komme end igasugu tegemiste ja kohustustega üle koormata. Selle arvelt on sotsiaalne elu ja meelelahutus vahel kannatanud ning ma olen üritanud seda osa veidi viimasel ajal kompenseerida. Kusjuures 12 kuu vaates on hetkel säästu/investeerimise protsent sissetulekutest siiski 50,02%, mille põhjal saab öelda, et aastaeesmärk saab ikkagi napilt täidetud. Dividendiaktsiatest olen ma hetkel alles jätnud ainult Apple aktsiad ning juurde pole ma hetkel midagi soetanud. Praegu dividendiaktsiate soetamise ja hoidmise eesmärgiga seega 1/3 tehtud. Samas peaaegu terve kuu on veel jäänud ja vabu vahendeid aktsiate soetamiseks hetkel iseenesest on. Kui midagi head silma jääb, siis võib selle eesmärgi täitmisega midagi muutuda. Töö kõrvalt täiendavad ettevõtmised pole mulle veel lisasissetulekuid loonud, aga olen sellel aastal siiski ühe ettevõtte loonud ja tegelen jätkuvalt oma ideega edasi, mida pean sellegipoolest õnnestumiseks. Tegelikult on mul ka isiklikumaid eesmärke, mis neid kolme avalikult välja toodud eesmärki on kõvasti viimasel ajal mõjutanud ja vanemate maja remondist olen ma natuke kirjutanud. Tunnen isegi tegelikult seda, et need mõned tuhanded eurod, mis on jäänud viimastel kuudel finantsvahenditesse paigutamata, on paremini just maja remonti paigutunud, sest on tekitanud teatud hingerahu. Kuna maja vajab veel vähemalt 10-15 tuhandest rahasüsti, siis tuleb edasi majandada nii, et liigselt enda, venna ja vanemate seisusid sellega ei koormaks ja et see minu järgmise aasta eesmärkide saavutamist ei hakkaks segama.

 

traffic-on-the-serpentine-world-hd-wallpaper-1920x1080-6104
Pilt internetist

 

Mulle jäi silma see, et mu exceli spreadsheetis hakkab uuest aastast sama põhimõtete ja süsteemi järgi juba neljandat aastat eelarve jooksma. See süsteem on mind korralikust jamast välja toonud. Ma mäletan seda hetke hästi, kui ma miski 5-6 aastat tagasi oma kodukohas ühe vana tehasehoone otsas istusin ja ühte pooleldi kooli asju täis kirjutatud kaustikusse midagi kritseldasin. Olin veidi pettunud oma tollases hetkeolukorras. Eriti veel kuna „masu“ oli äsja kõiki raputanud. Ma olin sellest nõnda pihta saanud, et olin Tallinnas asjad kokku pakkinud, maale tagasi läinud ja seal mõnda aega passinud, mistõttu mu majanduslik seis oli suhteliselt laostunud. Erinevaid sõpru ja tuttavaid oli samuti sarnastel põhjustel tagasi tulnud. Kergelt masendununa sain sel hetkel aru, et ma olen vigu teinud ja tahtsin, et nii mõnigi asi oleks teistmoodi. Mida rohkem ma selle peale mõtlesin, seda tugevamana end tegelikult tundma hakkasin, sest ma sain aru, et tagantjärgi  midagi enam muuta ei saa, aga saan samu vigu edaspidi vältida ja plaanipärasemalt tegutseda. Sealt edasi hakkasidki asjad justkui paremaks minema. Seda hetkeni, mil ma järgmise feilini jõudsin (mis ajendas mind ka seda blogi kirjutama). Saades lõpuks stabiilsesse ettevõttesse tööle, tundsin ma end mõnda aega nõnda mugavalt, et mingiks hetkeks olin kehvade tarbimisharjumuste tõttu end erinevate finantskohustuste alla matnud. Eelarve kasutuselevõtt ja mõned korrektsioonid elustiilis tõid mind lõpuks ka sellest seisust välja. Veebruari seisuga täitub ka 2 aastat laenuvabat elu, mille üle ma äärmiselt uhke olen ning mille üle ka endiselt ise vahel imestan. Loomulikult mingi hetk tuleb kinnisvara peale mõtlema hakata ja siis päris laenuvabalt ilmselt edasi ei saa. Praegu tunnen end igatahes üsna vabalt kuna aastate jooksul olen harjunud tarbima seda, mida mul reaalselt vaja läheb ilma välist finantseeringut kasutamata ja kvaliteedis kompromisse tegemata. Siiski on mul isiklikke eesmärke, millest paljud on kulukad, aeganõudvad ja seetõttu ka raskesti saavutatavad. Kõik, mis ei ole liiga lihtne, on kätte saades äärmiselt nauditav ja vahel ongi hoopis teekond selle juures pingetpakkuvam. Oma isiklike asjade kõrvalt olen ma üritanud ka natuke ühiskonnale tagasi anda. Üks viis on olnud selle blogi kaudu oma kogemuste jagamine, mis on lugejatele loodetavasti natuke motivatsiooni andnud, et oma rahaasjadele natuke rohkem tähelepanu pöörata. Blogi on endaga kaasa toonud mõned operatiivsed kulud ja loomulikult panustan siia ka oma vaba aega. Blogiga sama kaua ehk aasta aega olen ma ka annetanud. Seda küll väikestes summades, aga siiski igakuiselt olen väikese panuse annetanud fondi, mis tegeleb nende lastega, kellel kodune stabiilsus puudub. Kodused probleemid jätavad iga lapse hinge jälje kogu ta eluks. Ehk aitab see väike panus kasvõi natukenegi mõne lapse seisu kuidagi leevendada. Mõni saab kodust kaasa kuhjaga armastust ja iseseisva elu alustamiseks ka auto ning isegi korteri. Mõni teine kasvab vanemateta või kannatab koduvägivalla all ning peab oma elu nullist üles ehitama hakkama. Kardinaalselt erinevad stardipositsioonid, kas pole? Kui nüüd keegi selle pärast end halvasti tunneb, et ta ise ei anneta või ei saa kedagi lähedastest rahaliselt toetada, siis minu meelest ei peaks, sest esmatähtis on ju pigem endaga hakkama saada, et ise kellelegi koormaks ei oleks. Teisejärgulisena saaks alles lähedasi toetada ja alles siis kedagi kaugemat. Raha ei ole ka siiski alati kõige tähtsam. Oluline on ka lihtsalt lähedaste inimeste jaoks olemas olla. Ma loodan, et jõuluperioodi saate oma lähedastega ikka veeta ja et teie seatud eesmärgid ka kindlasti täituksid!

 

Kommentaarid



Lisa kommentaar